Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Paratamatult pisike Eesti

    Jüri LuikFoto: Postimees

    Eestil pole erilisi vahendeid, et võidelda populismi pealetungi vastu Euroopas, tunnistab kaitseuuringute keskuse direktor Jüri Luik.

    Meie kindlus tänases keerulises rahvusvahelises olukorras on vastuvaidlematu kuulumine läände. Aga kas sellest piisab? Kas jätkub läänel nn uues normaalsuses, mille looja on revanši ihkav ja agressiivne Venemaa, piisavalt ühtsustunnet?
    Viimati elasime suure realiteedimuutuse läbi pärast külma sõja lõppu ja Balti riikide iseseisvumist. Uus tekkinud maailmakorraldus oli meile soodne isegi olukorras, kus me polnud veel NATO liikmed. Ideoloogiliselt ei vaidlustanud keegi, et NSVL, see totalitarismi ja kommunismi kants, kaotas külma sõja, järelikult sai uueks ideaaliks demokraatlik ja liberaalne lääs, kuhu kõik soovisid püüelda. Ja ehkki meil polnud lihtne, saime oma püüdlusi planeerida selge ja kõigile arusaadava strateegia abil.
    Praegu, 2016. aastal võime öelda, et meie silme all on kujunenud uus reaalsus, kõrvale on lükatud rahvusvahelise õiguse normid ja demokraatlikud ideaalid, kilbile tõstetud suurriikide vaheline võitlus, isegi sõda. Selles tormis poleks 1,3miljonilise elanikkonnaga riigil, mis Moskvast vaadates asub Venemaa erihuvide sfääris, üksi midagi võimalik teha. Õnneks suutsime 2004. aastal ära kasutada võimalust liituda ELi ja NATOga. Tänu sellele võime nüüd öelda, et eesti rahval, kellel on lisaks töökusele ja raskele saatusele ka natuke õnne olnud, on kindlam pind jalge all.
    Populistide sõnumid
    Paraku peame ka ELi ja NATO liikmena endale aru andma, kui väikesed me oleme. Me sõltume rohkem kui paljud teised riigid solidaarsusest ja ühtsustundest meie liitlaste vahel. Sellega seoses mõjub muidugi masendavalt tõsiasi, et just nüüd, kui meile läänemaailma ühtsust kõige rohkem vaja, sattusid paljud vanad lääne ühiskonnad suurde sisemisse kriisi. Äärmuslikke populiste on demokraatlikus poliitikas alati olnud, kuid teise maailmasõja lõpust alates pole nad olnud nii mõjukad kui praegu. Poliitiline skaala pole siin oluline, praegu teevad ilma nii vasak- kui ka parempopulistid.
    Populistidel on kaks sõnumit, mis keerulistel aegadel inimesi paeluvad. Esiteks n-ö süsteemivastasus. Ehkki kõik demokraatlikud riigid on esindusdemokraatiad, on loomulik, et kõikjal tekib professionaalsete poliitikute kiht. Paljudes küsimustes valitseb nende vahel konsensus, mis tekitab mulje, et vali, keda tahad, ikka saad sama tulemuse. See on andnud võimaluse süsteemilõhkujatele. Nii näiteks on Donald Trump ette võtnud vabakaubanduslepped, mis on USA poliitilise eliidi usutunnistus parteist hoolimata, ja teinud neist tööpuuduse põhisüüdlase. Hiina majandust on presidendikandidaat süüdistanud koguni USA kägistamises. Sellise mõtlemisega käib kaasas arusaam, et USA lepingud teiste riikidega on täitmiseks ainult juhul, kui nad pole vastuolus rahva „sügavamate huvidega“. Prantsusmaal räägib Le Pen Euroopa Liidust väljaastumise vajadusest. Mingeid kompromisse teiste riikidega ei tunnistata, vastupidi, teisi kirjeldatakse kui petiseid, kes naiivsel heatahtlikkusel liugu lasevad.
    Teine populismi lahutamatu kaaslane on hirmutamine. Hirmutamine teisest kultuurist pärit tundmatuga, kes võib sulle kõrvalkorterisse kolida, sest piirid ei pea või on avatud. Järsku on terrorist? Selliseid paanilisi visioone võib genereerida lõputult, hirm võõrapärase ees on populistide lemmikrelv, seepärast on neil alati käepärast ka vastasekuju, olgu see siis islamiusuline või juut.
    Mida me saame teha?
    Miks see kõik meile oluline on? Populistide välispoliitiline kontseptsioon on müüride ehitamine oma loomulikult „maailma parima“ riigi ümber ja selle riigi isoleerimine kõigest välisest. Kui isolatsionismi pisik tabab demokraatlikke riike, annab see aga vabad käed autoritaarsetele riikidele. Nii lihtne see ongi. Autoritaarsed liidrid võivad üle astuda kõigist normidest ja keegi ei kutsu neid enam korrale. Muidugi ei saa isegi populistid hakata momentaanselt riigilaeva ümber pöörama. On ametnikkond, on ärieliit, on ajakirjandus, need ühiskonna olulised talad ei tee seda lihtsaks, seda eriti riikides, kus on tugev tsiviilühiskond. Palju oleneb muidugi sellest, kui suurelt võidavad populistid valimised ja mis kohtadele riigitüüri juures asutakse.
    Eestil pole muidugi erilisi vahendeid, et võidelda populismi pealetungi vastu Euroopas. Riigid ja rahvad otsustavad ise, milliseid valitsusi nad valivad. Meie peame töötama nendega, kelle demokraatlik protsess on pannud neid valitsusi juhtima. Ja ometi mõjutavad populistide valimised, eriti suurtes riikides oluliselt ka meid. Mõjutavad isegi siis, kui populistid võimule ei saa, kuid nende lihtsad ja selged lahendused kinnitavad kanda riikide sisepoliitikas. Oleme tänu Euroopa Liidule ja NATO-le teiste rahvaste valikutega tihedalt seotud. Eriti oluline on meile muidugi see, kellest saab USA president.
    Meie vastus ei saa olla populismiga kaasaminek ja ise populistideks muutumine. Tegelikult sõltub täna, Twitteri ja blogide ajastul väga palju ka väiksemate riikide ja isegi mõjukate isikute seisukohtadest. Meie positsioon peaks olema väga demokraatiakeskne, kaitstes neid väärtusi, mille alusel NATO ja ELi solidaarsus ülepea põhineb. Me peame oma kindlameelsusega mõjutama diskussioone oma liitlaste hulgas. Kuidas muidu säilitada arusaama, et ühiseid väärtusi jagavaid riike tuleb kaitsta? Milliste muude argumentidega saame minna seletama hispaanlastele, belglastele või ameeriklastele, et nende kaitse algab eesti idapiirilt Narva juurest?
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: lükrasõja veteran raporteerib
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas aitas staažika “saslikukunni” hädast välja, ent pidi selleks väga suure lahingu võitma.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas aitas staažika “saslikukunni” hädast välja, ent pidi selleks väga suure lahingu võitma.
USA inflatsioon püsib stabiilne, kuid “tulevase majandustegevuse baromeeter” langeb
USA aktsiaturud lõpetasid maikuu viimase päeva mõõduka kauplemisega, mida toetas hommikul avaldatud baasinflatsiooni aruanne, mis vastas turu ootustele.
USA aktsiaturud lõpetasid maikuu viimase päeva mõõduka kauplemisega, mida toetas hommikul avaldatud baasinflatsiooni aruanne, mis vastas turu ootustele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Ida-Viru talu loobus Bookingust, sest külalisi tuli liiga palju
Ida-Viru puhkekohad meelitavad külalisi enamasti veekoguga, Liivaküla metsamajakesel on aga hoopis teistsugune tõmbenumber – elektri puudumine – ja seda tulevad kogema turistid Austriast, Soomest ja mujalt Euroopast. Isegi nii palju, et Booking.com-i konto pani ettevõte kinni.
Ida-Viru puhkekohad meelitavad külalisi enamasti veekoguga, Liivaküla metsamajakesel on aga hoopis teistsugune tõmbenumber – elektri puudumine – ja seda tulevad kogema turistid Austriast, Soomest ja mujalt Euroopast. Isegi nii palju, et Booking.com-i konto pani ettevõte kinni.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Mudel, mis toob sinu muudatuste edu seitse korda lähemale
Kas sinu ettevõtte muudatused kukuvad läbi tehniliste komplikatsioonide või eesmärkide mittesaavutamise pärast? Miks on täna keeruline muudatusi juhtida? Äripäeva Juhtimiskooli raadiosaade pakub vastuseid!
Kas sinu ettevõtte muudatused kukuvad läbi tehniliste komplikatsioonide või eesmärkide mittesaavutamise pärast? Miks on täna keeruline muudatusi juhtida? Äripäeva Juhtimiskooli raadiosaade pakub vastuseid!
Alustas kestlikkusuudiste portaal: sellesse teemasse tuleb end üha rohkem sisse süüa
ESG-teemad (keskkond, sotsiaalsed tegurid ja juhtimisalased tegevused - toim) on käinud läbi Äripäeva uudistest ja teistest veebidest, aga asjaosaliste sõnul oli vaja kohta, kus oleks kogu info koos, ütles Äripäeva uue teemaveebi juht Karmen Laur.
ESG-teemad (keskkond, sotsiaalsed tegurid ja juhtimisalased tegevused - toim) on käinud läbi Äripäeva uudistest ja teistest veebidest, aga asjaosaliste sõnul oli vaja kohta, kus oleks kogu info koos, ütles Äripäeva uue teemaveebi juht Karmen Laur.
Eestis ainulaadse autoürituse soojendus: kolm korda neli minutit adrenaliini
Staažikas autoajakirjanik Kaido Soorsk sai võimaluse vajutada põneval Eesti kõrvalteel nii palju kui süda lustis ja mõistus lubas ning mõtiskleb selle elamuse taustal autosõitu suhtumise muutumise üle.
Staažikas autoajakirjanik Kaido Soorsk sai võimaluse vajutada põneval Eesti kõrvalteel nii palju kui süda lustis ja mõistus lubas ning mõtiskleb selle elamuse taustal autosõitu suhtumise muutumise üle.
Reitinguagentuur S&P langetas Eesti reitingut
Reitinguagentuur Standard and Poor’s langetas Eesti reitingu ühe astme võrra tasemele A+, reitingu väljavaade on stabiilne.
Reitinguagentuur Standard and Poor’s langetas Eesti reitingu ühe astme võrra tasemele A+, reitingu väljavaade on stabiilne.
Raadiohommikus: kahe kange euroduell, kestlikkus peavoolu ja hüvasti, Kägu!
Hommikuprogrammi külaline on sel nädalal peetud ESG praktikute konverentsil üles astunud Fibenol OÜ juhatuse liige ja arendusjuht Peep Pitk, kellega räägime kestlikust tööstusest ja sellest, kas me oleme ikka õigel teel. Teisisõnu, kuidas ESG teemad on avalikkuseni jõudnud, milliseks on kujunenud hoiakud ning kuidas riik peaks edasi tegutsema, et ettevõtluskeskkond oleks võimalusi pakkuv, mitte neid sulgev.
Hommikuprogrammi külaline on sel nädalal peetud ESG praktikute konverentsil üles astunud Fibenol OÜ juhatuse liige ja arendusjuht Peep Pitk, kellega räägime kestlikust tööstusest ja sellest, kas me oleme ikka õigel teel. Teisisõnu, kuidas ESG teemad on avalikkuseni jõudnud, milliseks on kujunenud hoiakud ning kuidas riik peaks edasi tegutsema, et ettevõtluskeskkond oleks võimalusi pakkuv, mitte neid sulgev.